Nr 14, november 2021

Hea lugeja!

Seekordses numbris keskendume personaalmeditsiini rakendamisele südame-veresoonkonna haiguste (SVH) ennetamisel. Lugeda saab:

• Uuest, polügeenseid riske kaasavast tööriistast USA-s, mis tegi südamehaiguste riski hindamise tõhusamaks ja laiendas selle kasutusvõimalusi.
• estPerMed I konsortsiumi läbiviidud (RITA) rakendusuuringust genoomiandmete kasutamisel SVH riski hindamisel Eestis, milles järeldati, et vaja on edasist laiemapõhjalist uurimist. Seda valmistatakse juba rahvusvahelise töögrupiga ette.
• käsitletakse ka kulutõhususe analüüsi SVH personaliseeritud ennetamisel teenusmudeli puhul, mis pakuti välja kliinilise juhtprojekti tulemusel.

Otsustamiseks, kas Eestis on mõistlik võtta SVH puhul kasutusele geneetilist soodumust arvestavad personaalmeditsiini teenused, on vaja läbida veel mitmeid samme, kuid senised uuringud näitavad potentsiaali.

Seda, kuhu liigub personaalmeditsiini ja e-tervishoiu tulevik, tutvustavad põgusalt ka meie projekti raames loodud eksponaadid Vabamu Eesti e-eduloo näitusel, mis jääb avatuks järgmise aasta oktoobri lõpuni.

Head tutvumist!

Piret Kuhlbars

TAI personaalmeditsiini projektijuht

POLÜGEENNE RISKISKOOR TÕHUSTAS SÜDAMEHAIGUSTE RISKI HINDAMISE TÖÖRIISTA

Ameerikas seni kasutusel olnud aterosklerootilise südamehaiguse (ingl atherosclerotic cardiovascular disease, ASCVD) riski hindamise tööriistaga sai seni mõõta vaid Euroopa päritolu inimeste haigestumisriski. Algselt kliinilistel ja demograafilistel tunnustel põhinevasse algoritmi on nüüd aga liidetud ka polügeenne riskiskoor (ingl polygenic risk scores, PRS), mis võimaldab uue, kliiniliselt valideeritud tööriistaga hinnata ka teistest rahvustest ja teist päritolu inimeste haigestumise riski järgmise kümne eluaasta jooksul.

Uus tööriist teeb riski hindamise tõhusamaks ning laiendab eri rahvuste ja päritolu inimeste hulka, kelle haigestumise riski saab hinnata.

Refereerinud TAI teadur Keiu Paapsi

GEENIANDMED ON JÕUDMAS PEREARSTI TÖÖLAUALE

estPerMed I konsortsium viis läbi rakendusuuringu genoomiandmete kasutamisest südame-veresoonkonna haiguste (SVH) riski hindamisel Eestis. Hindasime riskipõhise ennetuse tõhusust ja rakendatavust, geeniandmete arusaadavust ja olulisust nii geenidoonoritele kui ka perearstidele ning ennetuse kuluefektiivsust. Uuringus osalesid keskealised, suure SVH polügeense riskiga mehed ja naised, kelle andmed on TÜ geenivaramu andmebaasis ja kellel teadaolevalt ei olnud varem südamehaigust diagnoositud. Uuritavaid oli üle tuhande.

Uuringust järeldus, et SVH  personaliseeritud riski hindamine on tervishoiusüsteemis rakendatav. Samas on selle mõju ja tõhususe hindamiseks vaja edasist laiemapõhjalist uurimist, mida juba ka rahvusvahelise töögrupiga ette valmistatakse.

Autor: dr Mikk Jürisson, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE PERSONAALSE ENNETUSE KULUTÕHUSUSEST

Maikuus lõpule jõudnud rakendusuuring „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses“ pakkus välja ka potentsiaalse teenusmudeli südameveresoonkonna haiguste (SVH) ennetamiseks. Teenusmudeli praktikas kasutamise otsuseni on vajalik teha mitu sammu, sealhulgas hinnata uue sekkumise korral selle kulutõhusust. Anname ülevaate kulutõhususe hindamisest ja analüüsi tulemustest.

Autor: Janika Alloja, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi analüütik

Palume tagasisidet

Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ raames annab uudiskirja välja Tervise Arengu Instituut koos partneritega: