Jaak Vilo ja Sulev Reisberg Tartu Ülikoolist kirjutavad, kuidas luuakse personaalmeditsiini rakendamiseks IT-taristut.
Personaalmeditsiini arenduses on kolm põhilist etappi. Esiteks, 2001. aastal alustati Geenivaramu esimese IT-taristu loomisega, et koguda ja hallata vereproove ning neid töödelda (DNA pandi n-ö ootele), lisaks käivitati perearstidega koostöös terviseinfo kogumine intervjuude teel. Teiseks, pärast Geenivaramu siirdumist Tartu Ülikooli osaks 2007. aastal käivitati aktiivne teadustöö – algas DNA genotüpiseerimine, terviseandmete täiendamine ja analüüs. Selle protsessi käigus on leitud hulk olulist infot, mida saaks ja võiks geenidoonoritele teatavaks teha. Praeguseks on alanud kolmas etapp, et tuua see teadmine arstide, geenidoonorite ja edaspidi kõikide meditsiiniteenust saavate inimeste käeulatusse ja kasutusse.
Eri etapid on erineva keerukusega. Kui 20 aastat tagasi olime tegemas suurt hüpet tundmatusse ja ka teadustegevus on kõrvalseisjale pigem raskesti hoomatav, siis Digiloo ja arstidega puutuvad kokku kõik Eesti elanikud. Praegu on käimas kolmanda etapi koostöö, et luua uus IT-taristu. See peab toetama andmete loomist, kvaliteedikontrolli, haldust kuni õigete arvutusmudelite rakendamise ja tulemuste edastamiseni arstidele õigel ajal, õiges vormis ja arusaadaval kujul.
|
