Eeldused personaalmeditsiini rakendamiseks on viimasel kümnendil kasvanud hüppeliselt. Biomeditsiini alased avastused on loonud uusi võimalusi ja lubavad veelgi suuremaid läbimurdeid uuel algaval kümnendil, sealhulgas laiemat genoomika kasutamist riskihindamisel põhineva ennetava ravi rakendamisel.
Möödunud kümne aasta geenitehnoloogia arengus oli oluline märksõna sekveneerimine ehk DNA nukleotiidse järjestuse määramine. Uued tehnoloogiad olid küll kiiremad ja odavamad, kuid siiski veel mitmete piirangutega, näiteks üheks neist on suur proovide hulk, et tagada soodsam hind.
Mitmed olulised teadusprogrammid alustasid sekveneerimisega, et parandada harvikhaiguste ja vähi ravi. Seejuures oli veel paljuski teadmata, mida mingid geenivariandid tähendavad või milline mõju neil koos teiste faktoritega haiguste tekkele on. Samal ajal pakkusid teadlased sekveneerimise alternatiivina välja polügeensete riskiskooride (PRS) idee. PRS on skoor, mis on kõikide riskialleelide kaalutud summa.
Geenitehnoloogia teiseks oluliseks arengusuunaks oli genoomi muutmine. Kümnendi algul oli kaks meetodit, mis võimaldasid lõigata DNA-ahelat: tsinksõrme nukleaas ehk ZFN ja transkriptsiooni aktivaatori sarnane efektor-nukleaas ehk TALEN. Mõlemad meetodid olid küll täpsed, ent ajakulukad ja kallid. 2012. aastal arendasid teadlased välja kiire ning soodsa CRISPR-tehnoloogia. Üsna pea ilmnes, et see meetod töötab kõikides rakkudes, ka inimese omades, ning võimaldab vigaseid geene mitte ainult välja lülitada, vaid ka ravida.
|