PERSONAALMEDITSIINI UUDISKIRI

Nr 6, veebruar 2021
 
 
 

Uudiskirja teemad
 

• Eesti vähitõrjeplaan hõlmab ka personaalmeditsiini rakendamist – Kaire Innos, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja kirjeldab valmivat riiklikku vähitõrjeplaani ning personaalmeditsiini ühisosa. 
 
• Euroopa võtab kursi genoomika laiemale kasutamisele tervishoius – Mariliis Vaht ja Andres Metspalu TÜ genoomika instituudist tutvustavad Euroopa Komisjonis valminud rahvusvahelist vähitõrjeplaani.  

 

• Rakuvaba DNA muudab vähiravi personaalsemaks – milliseid uusi võimalusi pakub vedeliku biopsia? Kommenteerib SA PERH onkoloogia ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere.
 
 
Telli uudiskiri!
 
 
 

EESTI VÄHITÕRJEPLAAN HÕLMAB KA PERSONAALMEDITSIINI RAKENDAMIST
 
 

Kaire Innos, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja

 

Valmiv vähitõrjeplaan 2021–2030 kirjeldab Eesti seniseid edusamme ja vajakajäämisi ning seab prioriteedid edasiseks – kuidas tulla toime vähitõrje ja tervishoiusüsteemi ees seisvate katsumustega, tagada igale patsiendile parim võimalik ravitulemus ning toetada patsiente ja nende lähedasi kogu vähiteekonna jooksul. 
 
 
 

Vähitõrje all mõistetakse kõiki vähivastaseid tegevusi alates vähiennetusest kuni tavaellu naasmiseni pärast vähist tervenemist või väärika elulõpuni. Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi on riiklik vähitõrjeplaan rahvatervishoiuprogramm, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja vähisurmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.


Vähitõrjeplaani 2021–2030 koostamisel osales üle saja eksperdi, kes töötasid 16 töörühmas ja sõnastasid oma valdkonna probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.

 

Vähiennetuses ja -ravis arvestatakse pärilikku eelsoodumust 


Teatud osal rahvastikust esineb pärilik eelsoodumus kasvajate tekkeks. Pärilike kasvajasündroomide diagnostika on oluline, et tagada suure vähiriskiga inimeste jälgimine erinevalt tavapärastest sõeluuringutest, võimaluse korral ennetada teatud pahaloomulisi kasvajaid ja tagada geenimutatsioonile vastav ravi.

 

Vähitõrjeplaani eesmärk on tagada geenitestide põhine ennetus ja nõustamine, sh personaalmeditsiini võimaluste rakendamine vähiriskide vähendamiseks kõigil inimestel, kellel on see näidustatud. Selleks kohandatakse rahvusvahelised ravijuhendid Eesti oludele, neid rakendatakse patsientide jälgimisel ja ravis ning pereliikmete uuringutel. Eraldi on välja toodud kaasasündinud kasvajariskiga laste jälgimis- ja toetussüsteemi loomine, et tagada peredele õigeaegne abi kättesaadavus.
Loe edasi
 
 
 

EUROOPA VÕTAB KURSI GENOOMIKA LAIEMALE KASUTAMISELE TERVISHOIUS
 

Mariliis Vaht ja Andres Metspalu
Tartu Ülikooli genoomika instituut, Eesti Geenivaramu teaduskeskus
 
 

Rahvusvahelisel vähipäeval, 4. veebruaril, avaldas Euroopa Komisjon oma vähiplaani „Europe’s Beating Cancer Plan“, mis on väga ulatuslike meetmete ja soovituste kogu, mille eesmärk on vähendada järgmise seitsme aasta jooksul kogu Euroopas vähki haigestumist ja suremist. Eraldatud 4 miljardit eurot tagab ka piisava rahalise toe, et seatud sihid saavutada.

 

Planeeritavad tegevused jagunevad neljaks suureks kategooriaks:  

  1. ennetus
  2. varajane vähkkasvajate märkamine
  3. diagnoosimine ja ravi
  4. vähihaige elukvaliteedi parandamine ja ellujääjate tagasilülitumine igapäevaellu.
Loe edasi
 
 
 

RAKUVABA DNA MUUDAB VÄHIRAVI PERSONAALSEMAKS
 
 
 

Kasvaja genoomi profileerimine vereproovist ehk vedeliku biopsia võimaldab tuvastada raviks olulisi sihtmärkgeene, ennustada ravitulemust ning diagnoosida haiguse progressiooni isegi kuid varem kui kliinilised ja radioloogilised uuringud. Veres ringlev kasvaja rakuvaba DNA ehk ctDNA (ingl cell-free tumor DNA) on uus paljulubav meetod vähiravi personaalsemaks muutmisel, selgus ajakirjas Personalized Cancer Therapy ilmunud artiklist.

 

Milliseid uusi võimalusi loob vedeliku biopsia kasutamine?

 

Tavapärasel biopsiameetodil on mitmeid piiranguid. Sageli on asukoha tõttu kasvajamaterjali raske kätte saada ja seda eriti kordusbiopsiate korral. Lisaks võib biopsia sageli sisaldada diagnoosimiseks liiga vähe kasvajamaterjali või kasvajakoe heterogeensuse tõttu anda valenegatiivseid tulemusi. Patsientidelt, kes saavad hüübimisvastast ravi, on biopsiat võtta sootuks keeruline. Sellistel juhtudel on abiks üha enam kasutust leidev vedeliku biopsia, kus kasvajast lähtuvaid mutatsioone hinnatakse veres ringleva kasvaja rakuvaba DNA (ctDNA) abil.
Loe edasi
 
 

Kommenteerib PERH onkoloogia ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere
 
 

Maailmas kasutatakse palju erinevaid vedeliku biopsial põhinevaid vähigenoomi testide paneele, mis uurivad sadu vähiga seotud geene. Uuringul on võimalik tuvastada nii uusi kui ka juba teadaolevaid geenimuutusi, sealhulgas asendusmutatsioone, insertsioone või deletsioone, koopiaarvu muutusi ja geeni ümberkorraldusi. On võimalik hinnata ka vähi cfDNA osakaalu (ingl tumor fraction).

 

Eesti vähikeskustes kasutatakse kõige sagedamini FoundationOne Liquid CDx vähigenoomi testi soliidtuumoritega patsientidele. See test uurib ja annab tagasisidet kuni 300 vähiga seotud geeni kohta. 
Loe edasi
 
 
 

Palume tagasisidet


Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.
Vastamiseks vajuta siia!
 
 
 
 

Uudiskirja väljaandja on Tervise Arengu Instituut (TAI).
 

Uudiskirja sisu loome koostöös ERF-TAT „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ projekti partnerite Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli (sh genoomika ja arvutiteaduse instituutidega), Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Tartu Ülikooli juhitud kliiniliste juhtprojektide (RITA) meeskonna ja teiste valdkonna ekspertidega.

Teadusartiklite refereeringud on koostanud TAI nooremteadur Keiu Paapsi.