PERSONAALMEDITSIINI UUDISKIRI

Nr 9, mai 2021
 
 
 

Uudiskirja teemad

 

Käesolevas uudiskirjas vaatleme lähemalt personaalmeditsiini teenuste ja seejuures eelkõige geneetiliste testidega seotud päevakajalisi küsimusi Eestis.

  • Personaalmeditsiini teenuste tulevikust Eesti tervishoiusüsteemis –Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel

  • Geneetiliste uuringute kvaliteedinõuete eesmärk on turvalisus – TAI personaalmeditsiini projekti nõunik Helen Lepa

  • Kuidas tagada geneetiliste testide kvaliteeti ja usaldusväärsust? –Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Silja Elunurm

  • Otse tarbijale mõeldud geneetilised testid – kas ja milline reguleerimine on vajalik? – Ilda Hoxhaj jt artikli refereering
 
 
Telli uudiskiri!
 
 
 

PERSONAALMEDITSIINI TEENUSTE TULEVIKUST EESTI TERVISHOIUSÜSTEEMIS
 
 

Eesti eesmärk on luua inimesekeskne tervishoiusüsteem, mis toob tähelepanu keskpunkti ravilt ennetusele ja seda inimese aktiivsel kaasabil. Haiguste ennetamine ja tulemuslik ravi põhinevad tulevikus üha rohkem kokkusobitatud elustiili-, keskkonna- ja terviseinfol, millest osa moodustavad ka geeniandmed. Terviklik info võimaldab digitaalsete lahenduste toel suunata nii inimese tervisekäitumist kui ka teha arstil paremat ennetustööd ja raviotsuseid. 
 
 
 

Esimeste riiklike personaalmeditsiini teenuste hulgas on plaanis kuvada farmakogeneetilised soovitused arsti töölaual. Samuti uuritakse, kuidas mõjutab geneetilise eelsoodumuse arvestamine eri haiguste ennetamist ja varajast diagnostikat, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi korral. Selliste riiklike teenuste väljatöötamine on pikk teekond, mille jooksul tuleb muu hulgas sõnastada geeniandmete töötlemise ning geeniuuringute tingimused ja kvaliteedinõuded.
 
 
Loe edasi
 
 
 

UURINGUTE KVALITEEDINÕUETE EESMÄRK ON TURVALISUS
 
 
 

Praegu kliinilises kasutuses olevatel geneetilistel uuringutel on olemas kliiniline kasu ehk tulemused aitavad arstil teha õigeid ravivalikuid. Nende uuringute vastuste usaldusväärsuse eest vastutab uuringu teostanud meditsiinilabor. Kuidas tagada uuringute usaldusväärsus nii meditsiinilaborite kui ka neile allhanketöid teostavate mittemeditsiinilaborite osas või tõendada mittekliiniliste geneetiliste uuringute kvaliteeti - siin on rakendanud erinevad riigid erinevaid lähenemisi ja ka Eesti peab omale sobiva mudeli valima.
 
 
 

Kvaliteedi tagamise nõuete eesmärk on kaitsta nõrgemaid ehk teisisõnu tagada tarbijatele ja teistele turuosalistele kindlustunne, et riigis tehtavad geneetilised testid ja pakutavad teenused on usaldusväärsed ja turvalised.
 
 
Loe edasi
 
 

KUIDAS TAGADA GENEETILISTE TESTIDE KVALITEETI JA USALDUSVÄÄRSUST?
 
 

Olenemata sellest, kas tegemist on riikliku tervishoiusüsteemi osaks oleva ja haigekassa rahastatud teenusega või sellisega, mis lähtub tarbija omahuvist, vajavad inimesed kindlust, et kõikide geneetiliste testide kvaliteet on tõendatud ja kontrollitud. Praegu otse tarbijale pakutavate geneetiliste testide eesmärk on väga erinev ja tihti on selgusetu, mis on konkreetse teenuse olemus ja mis sellele järgneb. Ka on selliste uuringute kvaliteet väga varieeruv.
 
 
 

Riikliku süsteemi ressursid on piiratud, mistõttu peavad pakutavad teenused olema tõenduspõhised ja kulutõhusad. Küsimus ei ole ainult konkreetses geneetilist soodumust hindavas uuringus, vaid ka selles, mis saab selle info põhjal edasi ja kas riiklik tervishoiusüsteem saab üldse niisuguse info põhjal mingeid edasisi teenuseid pakkuda. Kui jätta nendele küsimustele vastamata, võivad inimestes suureneda hirmud ja ärevus ning terviklahendusteni ei pruugitagi jõuda.
 
 
Loe edasi
 
 
 

OTSE TARBIJALE MÕELDUD GENEETILISED TESTID - KAS JA KUIDAS REGULEERIDA?
 
 
 

Tehnoloogia ja internetikaubanduse areng on andnud erasektorile võimaluse pakkuda otse tarbijale uudset personaalmeditsiinilist lähenemisviisi – geneetilist testimist. Tänu järjest alanevale hinnale on nn tarbijagenoomika aina kättesaadavam, kuid samal ajal ei ole seadusloome suutnud liikuda samas arengutempos. See on andnud teste pakkuvatele ettevõtetele võimaluse toimetada lünklikus õigusruumis.

 

Ilda Hoxhaj jt koostatud artiklis antakse ülevaade otse tarbijatele mõeldud geneetiliste testide peamistest probleemkohtadest ja nendega seotud õigusruumist Euroopa Liidus (EL) ja selle liikmesriikides.
 
 
Loe edasi
 
 

Palume tagasisidet


Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.
Vastamiseks vajuta siia!
 
 
 
 

Uudiskirja väljaandja on Tervise Arengu Instituut (TAI).
 

Uudiskirja sisu loome koostöös ERF-TAT „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ projekti partnerite Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli (sh genoomika ja arvutiteaduse instituutidega), Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Tartu Ülikooli juhitud kliiniliste juhtprojektide (RITA) meeskonna ja teiste valdkonna ekspertidega.

Teadusartiklite refereeringud on koostanud TAI teadur Keiu Paapsi.