PERSONAALMEDITSIINI UUDISKIRI

Nr 8, aprill 2021
 
 
 

Uudiskirja teemad:

  • Tehisintellekti kasutamine digipatoloogias lihtsustab arstide tööd ja võimaldab ennustada haiguse kulgu  – kommenteerib ITK patoloogiakeskuse patoloog Georgi Džaparidze
  • Geeniandmete laialdasem kasutuselevõtt eeldab terviseinfo paremat standardiseeritust  – kommenteerivad TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo ja Tervisekassa innovatsiooni osakonna projektijuht Liis Kruus 
 
 
Telli uudiskiri!
 
 
 

TEHISINTELLEKT DIGIPATOLOOGIAS LIHTSUSTAB ARSTIDE TÖÖD
 
 

Täppismeditsiini juurutamine onkoloogias on loonud vajaduse metoodikate järele, mis suudaksid ennustada haiguse kulgu ja lihtsustada patsiendile sobivaima ravimeetodi valikut.

 

Digipatoloogias on tehisintellekti kasutatud nii kergematel (detekteerimine) kui ka keerukamatel (haiguse diagnoosimine, ravitulemuse ennustamine) eesmärkidel. Tehisintellekti rakendusi võib jagada eesmärkide alusel kolmeks:

  • tunnusjoone põhised rakendused
  • diagnostilised rakendused
  • prognostilised rakendused.

Mitmed rakendused on välja töötatud aeganõudvate ülesannete täitmiseks, et võimaldada patoloogidel tegelda tähtsamate ülesannetega, näiteks otsuste langetamisega.
Loe edasi

Kommenteerib ITK patoloogiakeskuse patoloog Georgi Džaparidze
 
 

Digipatoloogia alguseks Eestis saab lugeda aastat 2019, mil Ida-Tallinna Keskhaiglas võeti igapäevaseks tööks kasutusele esimene kudede uurimisega seotud ehk histopatoloogiliste slaidide skanner.

 

Digipatoloogia tehnoloogiate turg laieneb kiirelt ning histoloogiliste preparaatide pideva normeerimisprotsessiga käsikäes käiv arvuti poolt abistatud diagnostika on vältimatu tulevik.
 
 
 

Väike rahvaarv, tugev infotehnoloogiline baas, kõrge kvaliteediga histoloogilised proovid ning patoloogide vähesusest tingitud tungiv vajadus annavad Eestile nii põhjuse kui ka ajaloolise võimaluse luua esimene riiklik digipatoloogia süsteem.
 
 
Loe edasi
 
 
 

GEENIANDMETE KASUTUSELEVÕTUKS ON VAJA STANDARDISEERITUMAT TERVISEINFOT
 
 
 

Adekvaatsete raviotsuste tegemiseks on vaja suurt hulka andmeid diagnooside, väljakirjutatud ravimite, tehtud protseduuride ja tellitud laborianalüüside kohta.

 

Ajal, mil kliinilises praktikas rakendatakse aina enam kogu genoomi sekveneerimist, tuleb andmete kogumise süsteeme arendada nii, et neid andmeid oleks võimalik kasutada kliiniliste otsuste tegemisel. Kuna praktiseerivatel arstidel ei ole ajaliselt võimalik kõikide uuendustega kursis püsida, on oluline, et uuringutulemuste tõlgendamine ja nende alusel soovituste andmine toimuks läbi otsusetoe süsteemide. Seega mängivad personaalmeditsiini arengus olulist rolli otsusetoed, mis viivad teadusliku tõenduse kliinilisse praktikasse. Selliste süsteemide käivitamise ja töös hoidmise eelduseks on struktureeritud ja standardiseeritud andmed.

 

Täppismeditsiini põhikomponendid:
 
 
 
 
Loe edasi
 
 

Kommenteerib TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo
 
 

Eestis on digilahendused tervisevaldkonnas olnud igapäevaselt kasutusel juba aastaid. 2008. aastal võeti kasutusele tervise infosüsteem, mille vahendusel edukalt toimivatest teenustest on üksjagu näiteid: e-konsultatsioon, digiretsept, digiregistratuur jmt. Üha aktuaalsem on Eesti tervishoius ka personaalmeditsiini võimaluste rakendamine. Sellest saadavat kasu ootame nii patsiendi ravis kui ka haiguste - sealhulgas vähi -  ennetuse valdkonnas.
 
 
 

Terviseinfo andmete kogumise, vahetamise ja analüüsimise edulugude kõrval on Eestil veel ees hulk lahendamata ülesandeid. Olukorra parandamisel on võtmesõnadeks andmete struktureeritus, ühtsed klassifikaatorid ja andmestruktuur ning kvaliteedi kontrollid. Andmete kvaliteeti saab parandada asutustevahelise koostöö ja tänapäevase tehnoloogiaga.
 
 
Loe edasi
 
 

Kommenteerib Tervisekassa innovatsiooni projektijuht Liis Kruus
 
 

Kliiniliste otsuste tugisüsteem on näide keerukamast otsustustoest, mis koondab ja analüüsib inimese terviseandmeid, nagu näiteks viimase viie aasta diagnoosid, ravimid, analüüsid ja protseduurid.

 

Otsustustugi arvestab nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ravijuhenditega. Kliiniliste otsuste tugisüsteem on kasutusel Eesti perearstidel ja -õdedel.
 
 
 

Lahendus toob arsti töölauale diagnoosi- ja ravisoovitused konkreetse patsiendi kohta, viies kokku kaasaegsed meditsiinilised teadmised ja digiloos olevad inimese terviseandmed. Sellisel kujul on tegemist esimese riiklikult juurutatud kliiniliste otsuste tugisüsteemiga maailmas.
 
 
Loe edasi
 
 

Palume tagasisidet


Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.
Vastamiseks vajuta siia!
 
 
 
 

Uudiskirja väljaandja on Tervise Arengu Instituut (TAI).
 

Uudiskirja sisu loome koostöös ERF-TAT „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ projekti partnerite Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli (sh genoomika ja arvutiteaduse instituutidega), Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Tartu Ülikooli juhitud kliiniliste juhtprojektide (RITA) meeskonna ja teiste valdkonna ekspertidega.

Teadusartiklite refereeringud on koostanud TAI teadur Keiu Paapsi.